Rehetare – ajatu mälestus
Aina kiiremini muutuvas maailmas on hea tuge saada püsikindlatest väärtustest, leida eneses tasakaal, et seada selgem siht. Saame leida uusi võimalusi tuleviku jaoks alles siis, kui oleme midagi uut avastanud minevikust. Õppimine tähendab sügavamat endasse vaatamist ning tegelike võimaluste leidmist. Saja-aastane rehetare toetab eneseotsinguid, on ta ju olnud toeks kuuele põlvkonnale.
Ajatu mälestus Laman selili ning olen enda meelest reheahi Üle minu käivad parred, Minu päratumas keres Lõõmab, õhkub tulekahi. Partel vanad ahtevarred levitavad vänget suitsu. Mehed, mustad nagu tondid, | pihus vanad ahtepuud käivad mööda ahjusuud. Ja kui valgus langeb neile, tunnen äkki kõiki ära: juba eile, tunaeile, juba üle-üleeile töötasid ja käisid siin. Need mu mustad isaisad mineviku rehetares, | olles väsimatult visad, teevad lõppemata tööd. Mina olen reheahi, minu päratumas keres hõõgub lõõmav tulekahi keset pikka ööd. | Bernard Kangro luuletus 1939. a kogust „Reheahi”
|